Savisaar ei kiirusta Venemaad hukka mõistma

«Kuni Eesti on ainult ühe poole advokaat ja kuni Eesti poliitikud käivad vaid Thbilisi vahet, seni ei saa me vägivalla lõpetamisele kuidagi kaasa aidata,» ütles Savisaar.

Savisaare sõnul peaks Eesti juhtima Gruusia sõprade tähelepanu tänase maailma realiteetidele. Selleks, et vägivalla laienemist peatada, peaks Eesti Keskerakonna esimehe hinnangul kasutama kõiki oma kontakte mõlemal poolel ning olema võimeline kõnelema mõlema osapoolega, nii nagu teevad seda Prantsusmaa, Soome, Saksamaa ja teised.

«Paraku ei ole meil piisavaid diplomaatilisi kontakte Venemaaga ja me teame asjadest vaid nii palju, kui läänest tilgub. Oma võimaluste poolest oleme kaugel maas enamikust Euroopa Liidu riikidest, rääkimata oma naabrist Soomest,» ütles Savisaar.

Savisaar juhtis tähelepanu ka Ameerika Ühendriikide märgatavale väljatõmbumisele regioonis, mis võib tema hinnangul olla seotud lähenevate presidendivalimiste, aga ka muuga. «Vene esindaja ÜROs märkis, et nende välisministril on päevas kuus telefonikõnet Condoleezza Rice'iga. Ega ta seda fakti ilmaasjata ei avalikustanud,» lausus ta.

Keskerakonna esimehe sõnul võib retoorika olla küllaltki jõuline, aga konkreetseid samme ei ole USA poolt näha. «Isegi asepresident Dick Cheney kõne, mida meedias püüti esitada kui eriti karmi, oli ju tegelikult üsna hambutu,» märkis Savisaar ja lisas, et ka sõnumist president Toomas Hendrik Ilvese telefonikõne kohta Javier Solanaga jäi mulje, et rääkis ainult Ilves ja teine pool kuulas ta ära.

Savisaar lisas, et on jälginud kaht lõiku Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili teleesinemistest, mille mõlema puhul oli tema selja taga Euroopa Liidu, aga mitte USA lipp, kuigi euroliit pole võtnud selle konflikti kohta isegi seisukohta. «Kus on siin loogika? Mulle näib, et see lobigrupp, kes aastaid on püüdnud esindada USA mõnede rühmituste huvisid, peaks tõsiselt kaaluma, kas nad pole äkki tühja töötanud,» lausus ta.

Ka märkis Savisaar, et tema hinnangul peab Eesti mõtlema rohkem omaenda kaitsevõime tugevdamisele. Tema sõnul on kindlasti õigus kaitseminister Jaak Aaviksool, siseminister Jüri Pihlil ja riigikaitsekomisjoni aseesinaisel Kadri Simsonil, kui nad nõuavad, et kaitseväe ning sisejulgeoleku arvelt ei tehtaks järgmises riigieelarves mingeid allahindlusi.

«Eestil peab olema tugev armee ning politsei ja selle eest vastutab iga valitsus. Gruusia kogemus näitab, et me ei saa loota ainult liitlastele ja uskuda, et nemad teevad meie eest ära kodumaa kaitsmise raske töö. Peame ise ka tugevad mehed ja naised olema,» lisas Keskerakonna esimees.

Opositsioonilise keskfraktsiooni liikmed ei andnud ainsana allkirja ettepanekule kutsuda teisipäeval kokku riigikogu erakorraline istungjärk, kus tuleb arutlusele avaldus Venemaa sõjalisest agressioonist Gruusia vastu.

2003. aastast on Keskerakonnal koostööleping Venemaa peaministri Vladimir Putini juhitava erakonnaga Ühtne Venemaa.